13
Jesus a talü pechen nöün kewe chon kaiö
13.1-20
Iei ewe rän me mwen ewe chulapen Pasofer. Jesus a silei pwe a tori ewe fansoun an epwe towu seni ei fanüfan o feila ren Saman. A echeni nöün kewe mi nom won fanüfan fansoun meinisin, iwe, a echeniir tori sopolan manauan.
Iwe, Jesus me nöün kewe chon kaiö ra mongön lekuniol. Ewe Tefil a fen atolonga ewe ekiekin afangamä Jesus lon letipen Jutas nöün Simon Iskariot. Jesus a silei pwe Saman a fen atolonga mettoch meinisin fän nemenian. A silei pwe a feito seni Kot, nge epwe pwal liwinsefäl ngeni Kot. Iei mine a ütä seni ewe chepel, a pwilitawu üfan sekit o ri ngeni lukalapan echö taul. Mürin a ninalong och koluk lon eu waspesen o a popuetä le talü pechen nöün kewe chon kaiö, a pwal talüpwasei pecher ngeni ewe taul a ri ngeni lukalapan. Lupwen a tori Simon Petrus, Petrus a üreni, “Ai Samol, en kopwe talü pechei?” Jesus a pölüeni, “En kosap weweiti mine ngang üa föri iei, nge kopwapw weweiti me mürin.” Petrus a üreni, “Kosap fokun talü pechei!” Jesus a pölüeni, “Are üsap talü pecheöm, kosap chüen nei chon kaiö.” Simon Petrus a üreni, “Ai Samol, kosap talü pechei chök, nge kopwe pwal talü pei me mökürei!” 10 Iwe, Jesus a üreni, “Eman aramas a wes me tütü a unusen limöch, esap pwal chüen tütüsefäl, nge pechen chök. Ämi meinisin oua limöch, nge eman chök leimi esap limöch.” 11 Jesus a fen silei iö we epwe afangamä i. Iei popun a apasa, “Ämi meinisin oua limöch, eman chök esap limöch.”
12 Lupwen Jesus a wes me talü pecher, a pwilitisefälielong üfan sekit o liwinsefäliti lenian arun ewe chepel. Iwe, a aisiniir, “Ifa usun, oua weweiti met ngang üa föri ngenikemi? 13 Ämi oua aita ngeniei Sense me Samol. A pwüng mine oua apasa usi, pun iei wisei. 14 Ngang ämi Samol me Sense üa talü pechemi, iei usun pwal ämi oupwe talü pechemi eman ngeni eman. 15 Ngang üa anomu eu lenien apirü fän itemi, pwe ämi oupwe föri usun chök met ngang üa föri ngenikemi. Luk 22.27 16 Enlet, üa wesewesen ürenikemi: Eman chon angang esap lap seni an masta, nge eman chon künö esap lap seni ätewe mi tini. Mat 10.24; Luk 6.40; Joh 15.20 17 Iei oua silei ekei mettoch, oupwe feiöch are oupwe apwönüretä.
18 “Ngang üsap kapas usumi meinisin. Üa silei chokewe üa filiiretä, nge makken lon ekewe Toropwe mi Pin epwe pwönüetä, ‘Ätewe mi mongö rei a ü ngeniei.’ Kölf 41.9 19 Ngang üa ürenikemi ekei mettoch iei me mwen ar repwe fis, pwe lupwen repwe fis, oupwe lükü pwe Ngang ewe mi nonom tori feilfeilachök. 20 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Iö a etiwa ewe ngang üa tinala, a etiwaei, nge iö a etiwaei a etiwa ewe mi tinieito.” Mat 10.4; Mark 9.37; Luk 9.48; 10.16
Jesus a osuni usun ätewe epwe afangamä
13.21-30
(Mat 26.20-25; Mark 14.17-21; Luk 22.21-23)
21 Mürin än Jesus apasa ngeniir ekei kapas, a fokun weires lon letipan o a pwärätä ngeniir, “Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Eman me leimi epwe afangamäei.” 22 Ekewe chon kaiö ra nenefengen lefiler, pun resap silei iö a kapas usun. 23 Eman me lein ekewe chon kaiö, ätewe Jesus a echeni, a mot ünükün Jesus. 24 Iwe, Simon Petrus a chimwe ngeni o üreni, “Kopwe aisini iö a fos usun.” 25 Iei mine ewe chon kaiö a roongeni Jesus o aisini, “Ai Samol, iö we?” 26 Jesus a pölüeni, “Ätewe ngang üpwe ngeni ewe ekis pilawa üa fen achöchönü, ina i ewe aramas.” Iei mine Jesus a angei ekis pilawa, a achöchönü o ngeni Jutas nöün Simon Iskariot. 27 Lon ewe chök otun Jutas a angei ewe ekis pilawa, Satan a tolong lon lelukan. Iwe, Jesus a üreni Jutas, “Kopwe chök müttir föri mine ka mochen föri.” 28 Nge esap wor eman mi mot ngeni chepel a weweiti pwota Jesus a fos lon ei ititin kapas ngeni Jutas. 29 Pokiten Jutas a wisen tümwünü ewe moni, ekoch me lein ekewe chon kaiö ra ekieki pwe Jesus a üreni pwe epwe feila o kamö met ra osupwang ren fän iten ewe chulap, ika epwe fangala och ngeni ekewe chon wöüngau. 30 Iwe, lon ewe chök otun Jutas a angei ewe ekis pilawa, a towu lükün, nge a pwin.
Ewe Allük mi fö
13.31-35
31 Mürin än Jutas feila, Jesus a üra, “Iei lingen Nöün Aramas a pwäla. Iei lingen Kot a pwäla ren i. 32 Are lingen Kot a pwäla ren i, mürin Kot epwe pwal pwäri lingen Nöün Aramas lon püsin i, nge epwe müttir alingala. 33 Ämi nei kana, esap chüen tam fansoun ai nonom remi. Ämi oupwe küttaei. Nge iei üpwe ürenikemi mine üa fen üreni ekewe nöüwisen chon Juta, ‘Ousap tongeni feila ewe ia ngang üpwe feila ie.’ Joh 7.37 34 Iei üpwe ngenikemi eu allük mi fö: Oupwe echenifengenikemi lefilemi. Usun ngang üa echenikemi, iei usun pwal ämi oupwe echenifengenikemi. Joh 15.12,17; 1.Joh 3.23; 2.Joh 5 35 Are oupwe echenifengenikemi, aramas meinisin repwe silei, pwe ämi nei chon kaiö.”
Jesus a osuni usun än Petrus amamäsini i
13.36-38
(Mat 26.31-35; Mark 14.27-31; Luk 22.31-34)
36 Iwe, Simon Petrus a aisini Jesus, “Ai Samol, ia kopwe feila ie?” Jesus a pölüeni, “Kosap tongeni etiei iei ia ngang üpwe feila ie. Nge me mürin kopwe tapweto müri.” 37 Petrus a aisini, “Ai Samol, pwota üsap tongeni etuk iei? Ngang üa fen molotä ai üpwe mäla fän itom!” 38 Jesus a pölüeni, “Ifa usun, ka wesewesen molotä om kopwe mäla fän itei? Enlet, üpwe wesewesen ürenuk: Mwen än ewe chuko epwe kökkö en kopwe amamäsiniei fän ülüngat.”

13:15: Luk 22.27

13:16: Mat 10.24; Luk 6.40; Joh 15.20

13:18: Kölf 41.9

13:20: Mat 10.4; Mark 9.37; Luk 9.48; 10.16

13:33: Joh 7.37

13:34: Joh 15.12,17; 1.Joh 3.23; 2.Joh 5