12
Jesus a kepit me lon Petania
12.1-8
(Mat 26.6-13; Mark 14.3-9)
Iwe, wonu rän me mwen ewe ränin Pasofer Jesus a tori Petania ia Lasarus, a nom ie, ätewe Jesus a amanauasefäli seni mäla. Joh 11.1,43 Iwe, ra amolätä eu mongön lekuniol fän itan Jesus ikenan, nge Marta a alilis le amolätä. Lasarus pwal eman me lein ätekewe mi mot ngeni chepel fiti Jesus. Mürin Maria a angei eu rume mi wor lö lon mi fokun pwokus o mömong mi för seni ewe irä nart, a ninätiu won pechen Jesus o talüpwasei ngeni meten möküran. Iwe, pwokusun ewe lö a ponofeil lon unusen ewe imw. Luk 7.37-38 Nge Jut Iskariot, eman me lein nöün Jesus kewe chon kaiö, ätewe epwe afangamä Jesus, a apasa, “Pwota resap amömöla ei lö pwokus won ükükün ülüpükü föün moni silifer o fangala ewe moni ngeni ekewe chon wöüngau?” Jut a apasa ei ititin kapas, sap pokiten an ekieki ekewe chon wöüngau, nge pokiten i eman chon solä. I a tümwünü ewe moni, nge fän ekoch a pwal angei och seni fän püsin itan. Luk 8.3 Nge Jesus a apasa, “Ousap osukosuka neminei! Oupwe mwüt ngeni pwe epwe iseis met a wor ren fän iten ewe ränin ai üpwe peias. Ekewe chon wöüngau repwe nonom remi fansoun meinisin, nge ngang üsap nonom remi fansoun meinisin.” Tut 15.11
Ra rawangauei Lasarus
12.9-11
Iwe, chomong aramas ra rong pwe Jesus a nom lon Petania. Iei mine ra feila ikenan, sap pokiten Jesus chök, nge pwal pokiten ar mochen küna Lasarus, ätewe Jesus a amanauasefäli seni mäla. 10 Iei mine ekewe souasor mi lap ra pwal ekiekin rawangauei Lasarus, 11 pun i popun pwe chomong chon Juta ra sü seniir o lükü Jesus.
Jesus a tolong lon Jerusalem fän än aramas mweireir
12.12-19
(Mat 21.1-11; Mark 11.1-11; Luk 19.28-40)
12 Iwe, sorotän ewe rän eu mwichen aramas mi chomong ra feito ngeni ewe chulap o ra rongorong pwe Jesus a nom won an sai ngeni Jerusalem. 13 Iei mine ra angei palen ewe irä palm o feila pwe repwe churi. Iwe, ra osomong le kökkö, “Mwareiti Kot! Feiöchün ätewe a feito fän iten ewe Samol! Feiöchün ewe kingen Israel.” Kölf 118.25-26 14 Iwe, Jesus a küna eman nienifön aas o a wawa, usun a fen mak lon ekewe Toropwe mi Pin,
15 “Ousap niuokus, ämi aramasen Sion.
Nengeni, ämi we king a feito, a wawa eman nienifön aas.” Sek 9.9
16 Lon ena fansoun nöün kewe chon kaiö resap weweiti ekei mettoch. Nge lupwen Jesus a tolong lon lingan, ra chechemeni pwe a fen mak lon ekewe Toropwe mi Pin usun i, pwal usun ar föri ekei mettoch ngeni. 17 Iwe, ekewe aramas mi nom ren Jesus lupwen a körawu Lasarus seni lon ewe peias o amanauasefäli seni mäla ra apworausa mine a fis. 18 Ina popun ewe mwichen aramas mi chomong ra churi, pokiten ra rong pwe a föri ei manaman. 19 Mürin ekewe Farisi ra kapasfengen lefiler, “Oua küna, sisap chüen tongeni föri och! Nengeni, unusen chon fanüfan ra tapwela mürin.” Joh 11.48
Ekoch chon Krik ra kütta Jesus
12.20-26
20 Iwe, ekoch chon Krik ra nom lein chokewe mi feitä Jerusalem pwe repwe fel ngeni Kot lupwen ewe chulap. 21 Ra feila ren Filip, ätei i seni Petsaita lon Kalilea. Iwe, ra üreni, “Äm samol, äm aia mochen churi Jesus.” Joh 1.44 22 Filip a feila o apworausa ngeni Andru ei pworaus. Mürin ir me ruoman ra feila o asile ngeni Jesus. 23 Iwe, Jesus a üreniir, “Iei a war ewe fansoun pwe Nöün Aramas epwe angei lingan. 24 Enlet, üpwe wesewesen ürenikemi: Eföü föün wiich epwe chök nonom lon ususun are esap mworotiu lepwül o mäla. Nge are epwe mäla, mürin epwe awora chomong föün wiich. Rom 14.9 25 Iö a echeni püsin manauan epwe pöüt seni, nge iö a oput püsin manauan lon ei fanüfan, manauan epwe chök nonom ngeni manau esemüch. Mat 10.39; 26.25; Mark 8.35; Luk 9.24; 17.33 26 Iö a mochen angang ngeniei epwe tapweto müri, pun ia ngang üpwe nom ie, ikenan nei chon angang epwe pwal nom ie. Iwe, Semei epwe asamolu chokewe mi angang ngeniei. Joh 14.3; 17.24
Jesus a kapas usun an mäla
12.27-36
27 “Iei letipei a weires. Met ngang üpwe apasa? Ifa usun, üpwe apasa, ‘Semei, kosap mwüt ngeniei pwe üpwe tolong lon ei fansoun riaföü?’ Nge ina popun üa feito fanüfan, pwe üpwe tolong lon ei fansoun riaföü. Mat 26.38 28 Semei, kopwe alinga itom!” Mürin a wor eu möngüngü seni läng, “Üa fen alinga itei, nge üpwe pwal alingasefäli.” 29 Iwe, ewe mwichen aramas mi ütä ikenan ra rong ewe möngüngü. Ekoch me leir ra apasa pwe och chopulap, nge pwal ekoch ra apasa, “Eman chon läng a kapas ngeni.” 30 Nge Jesus a üreniir, “Ei möngüngü a fis esap fän itei, pwe fän itemi. Joh 11.42 31 Iei ewe fansoun pwe fanüfan epwe küna kapwüng, iei ewe fansoun ewe samolun ei fanüfan epwe koturula. Joh 14.30; 16.11; Luk 10.18 32 Lupwen ngang üpwe tekiatä seni ei fanüfan, üpwe ofato aramas meinisin rei.” Joh 8.28 33 Jesus a apasatä ei sokun kapas pwe epwe pwärätä meni sokun mäla epwe mälani. 34 Ewe mwichen aramas ra pölüeni, “Äm aia silei seni ekewe Allükün lamalam pwe ewe Kraist epwe manau tori feilfeilachök. Pwota ka apasa, pwe Nöün Aramas epwe tekiatä? Iön ei, ewe Nöün Aramas?” Kölf 110.4; Ais 9.7; Is 37.25; Tan 7.14 35 Mürin Jesus a pölüeniir, “Ewe saram epwe nonom remi ekis chök fansoun mochomoch. Oupwe fetal lon ewe saram me mwen ewe rochopwak epwe torikemi. Pun eman aramas mi fetal lon rochopwak esap silei ia epwe feila ie. Joh 8.12; 11.10 36 Oupwe anomu ämi lükülük won ewe saram lupwen a nom remi, pwe oupwe wiliti aramas mi nom lon saram.” Lupwen Jesus a wes me apasa ekei kapas, a feila o op seniir. Ef 5.9
Än ekewe aramas lükülükümang
12.37-43
37 Iei mwo än Jesus föri ekewe manaman meinisin mwen mesen ekewe aramas, nge ir resap lükü i. 38 Iei usun met a pwönüetä lon mine ewe soufos Aisea a kapas usun,
“Äm Samol, iö a lükü ewe pworaus aia aronga?
Iö ewe Samol a pwäri an manaman ngeni?” Ais 53.1; Rom 10.16 39 Iei popun pwe resap tongeni lükü, pun Aisea a pwal apasa,
40 “Kot a achunala meser o aföüala letiper,
pwe resap tongeni künakün ren meser ika wewe ren letiper,
ika kul ngeniei, pwe üpwe apöchöküleretä.” Ais 6.10 41 Aisea a apasa ekei kapas, pun a küna än Jesus ling o kapas usun i. Ais 6.1 42 Iei mwo nge chomong ekewe nöüwisen chon Juta ra lükü Jesus. Nge pokiten ekewe Farisi, ir resap pwärätä ar lükülük, pun ra niuokus ar repwe katowu seni ar we mwich lon ewe imwen felikis. Joh 9.22 43 Pun ra aücheani än aramas repwe mwareitiir, lap seni än Kot epwe mwareitiir.
Än Jesus kapas repwe apwüngü aramas
12.44-50
44 Iwe, Jesus a apasa fän leüömong, “Iö a lüküei, esap chök lüküei, nge a pwal lükü ewe mi tinieito. 45 Iö a künaei, a pwal küna ewe mi tinieito. 46 Ngang üa feito fanüfan pwe üpwe eu saram, pwe meinisin mi lüküei resap nom lon rochopwak. 47 Are eman a rongorong ai kewe kapas, nge esap aleasochis ngeni, ngang üsap apwüngü. Ngang üsap feito fanüfan pwe üpwe apwüngü chon fanüfan, nge üa feito pwe üpwe amanaueer. 48 Iö a aliwiniei o esap etiwa ai kewe kapas, a wor met epwe kapwüng ren. Ewe kapas üa apasatä epwe apwüngü lon ewe sopolan rän. 49 Pun ngang üsap kapas fän itei, nge Semei mi tinieito a allük ngeniei met üpwe apasatä, pwal met ititin fos üpwe nöünöü. 50 Ngang üa silei pwe an allük a awarato manau esemüch. Iei mine met ngang üa apasa, iei chök met Semei a üreniei pwe üpwe apasatä.”

12:1: Joh 11.1,43

12:3: Luk 7.37-38

12:6: Luk 8.3

12:8: Tut 15.11

12:13: Kölf 118.25-26

12:15: Sek 9.9

12:19: Joh 11.48

12:21: Joh 1.44

12:24: Rom 14.9

12:25: Mat 10.39; 26.25; Mark 8.35; Luk 9.24; 17.33

12:26: Joh 14.3; 17.24

12:27: Mat 26.38

12:30: Joh 11.42

12:31: Joh 14.30; 16.11; Luk 10.18

12:32: Joh 8.28

12:34: Kölf 110.4; Ais 9.7; Is 37.25; Tan 7.14

12:35: Joh 8.12; 11.10

12:36: Ef 5.9

12:38: Ais 53.1; Rom 10.16

12:40: Ais 6.10

12:41: Ais 6.1

12:42: Joh 9.22